Patrullvõistlus “Nõmme Välk” 2016
Hommik algas kell 6:00, eelneval õhtul olid asjad kokku pakitud ja
stardivalmis. Kõht täis ja meel ärev, istusin auto peale ja võtsime sihiks
Plangu. Kohale jõudes oli sinna kogunenud juba parajalt hulk inimesi. Minu ja
mu lahingpaarilise Sandra stardi kellaajaks oli 9.50. Käisime varustuse
kontrollis oma varustust ette näitamas ja teele meid lastigi. Esimeseks
ülesandeks oli ületada veetakistus ja jõuda veekogu keskel olevale saarele, kus
asusid meie järgmiste punktide koordinaadid. Alguses mõtlesime, et paneme
saabastega läbi, kuid siis ikkagi võtsime saapad jalast ja kerisime püksid
üles, et hiljem ei peaks märgade jalgadega trassi läbima. Koordinaadid käes,
puhastasime jalad liivast ja hakkasime järgmise kontrollpunkti juurde minema.
Kokku oli meil 5 kontrollpunkti, kus ülesanneteks oli kaardi tundmine,
sõdurioskused, pantvangi päästmine koos meditsiiniga, granaadivise, viktoriin,
takistusrada, paadi ülesanne jne (täikasvanutel oli veel lisaks paar
ülesannet). Olid olemas ka postkastid, nendest sai plusspunkte juurde. Aga
nendesse me ei läinud, sest postkastide ümber oli tavaliselt päris tugev
vastutegevus (vastutegevuse ülesandeks oli patrullida suurematel teedel
ja oma tegevusega sundida võistlejaid metsas liikuma).
Viimase kontrollpunkti koordinaadid sai kätte meditsiinipunktist. Saime ka
heade uudiste osaliseks, milles teatati, et pärast meditsiinipunkti
vastutegevust enam ei ole. Viskasime siis kotid selga ja hakkasime läbi
Pääsküla raba viimasesse kontrollpunkti minema. Meie vaatluste järgi pidi olema
viimane punkt Nõmmel ühe haiglakompleksi juures ja valisime sinna minekuks ka
tee välja. Jõudsime soovitud teeni, hakkasime edasi liikuma kui järsku nägime
kahte tumedas meest rajal seismas. Pöörasime kärmelt otsa ringi ja panime ajama
teisele poole. Teist teed pidi sai isegi kiiremini haiglakompleksini, kuid siis
saime aru, et oleme enda punkti valesse kohta märkinud. Panime koordinaadid
uuesti kaardile ja nägime, et see asus teel, mis kaudu me ennem soovisime
minna. Ja siis jõudis ka meile kohale, et need kaks tumedas meest olid hoopis
laigus punktikohtunikud. Jooksime tagasi ja jõudsime viimasesse kontrollpunkti.
Meie ülesandeks oli läbida takistusrada ehk pidime ületama Pääsküla jõe.
Punktis olev instruktor selgitas meile, et tuleb minna läbi jõe, jõuda teisele
poole ja seejärel õhupüssist märki lasta. Meile öeldi, et jões on põlveni vesi.
Selge, teeb ära. Esimene samm vette oli tõesti põlvini, kuid järgmised sammud
olid juba kindlalt puusani. Aga läbi me saime ja oligi viimane ülesanne märki
lasta. See tehtud võtsime eesmärgiks jõuda Planku ja nii me kohale jõudsime.
Minu jaoks oli see esimene patrullvõistlus ja see oli imeliselt tore. Kuigi
jalad villis ja õlad valusad, oli meel siiski rõõmus ja olin nõus veel minema
täiskasvanutele vastutegevust tegema. 18. hommikul 4:45 võeti mind auto peale
ning sõidutati tagasi Planku, kus me pidime natuke ootama, et välja patrullima
minna. Sellel hommikul oli isegi kivipõrand magamiseks ideaalne koht. Lõpuks
saime ka meie välja ja meie töö võis alata. Saimegi mõnelt lahingpaarilt
elutalonge. Me olime hommikul vastutegevuses umbes 2h, pärast seda viidi kõik
Planku tagasi ja muidugi meel muutus kohe palju rõõmsamaks kui kuulsime, et
söök ootab.
Kokkuvõttes läks meil Sandraga päris hästi. Me ei sihtinud mingit kohta,
vaid meie jaoks oli põhiline, et meil endil oleks tore ja lõbus. Võistluse
korraldus oli väga hea, minule vähemalt meeldis. Sain nüüd natuke kogemust ja
teadmisi ning järgmine patrullvõistlus ootab juba 23-25 septembril Läänemaal,
mille nimeks “Kotkaretk”.
Kommentaarid
Postita kommentaar