Patrullvõistlus “Nõmme Välk” 2016

Selle aasta Nõmme Välk toimus 17-18 september. Noored said 17. õhtul juba koju, kuid täiskasvanud jätkasid teed ja lõpetasid alles järgmisel päeval.

Hommik algas kell 6:00, eelneval õhtul olid asjad kokku pakitud ja stardivalmis. Kõht täis ja meel ärev, istusin auto peale ja võtsime sihiks Plangu. Kohale jõudes oli sinna kogunenud juba parajalt hulk inimesi. Minu ja mu lahingpaarilise Sandra stardi kellaajaks oli 9.50. Käisime varustuse kontrollis oma varustust ette näitamas ja teele meid lastigi. Esimeseks ülesandeks oli ületada veetakistus ja jõuda veekogu keskel olevale saarele, kus asusid meie järgmiste punktide koordinaadid. Alguses mõtlesime, et paneme saabastega läbi, kuid siis ikkagi võtsime saapad jalast ja kerisime püksid üles, et hiljem ei peaks märgade jalgadega trassi läbima. Koordinaadid käes, puhastasime jalad liivast ja hakkasime järgmise kontrollpunkti juurde minema. Kokku oli meil 5 kontrollpunkti, kus ülesanneteks oli kaardi tundmine, sõdurioskused, pantvangi päästmine koos meditsiiniga, granaadivise, viktoriin, takistusrada, paadi ülesanne jne (täikasvanutel oli veel lisaks paar ülesannet). Olid olemas ka postkastid, nendest sai plusspunkte juurde. Aga nendesse me ei läinud, sest postkastide ümber oli tavaliselt päris tugev vastutegevus (vastutegevuse ülesandeks oli  patrullida suurematel teedel ja oma tegevusega sundida võistlejaid metsas liikuma).
Viimase kontrollpunkti koordinaadid sai kätte meditsiinipunktist. Saime ka heade uudiste osaliseks, milles teatati, et pärast meditsiinipunkti vastutegevust enam ei ole. Viskasime siis kotid selga ja hakkasime läbi Pääsküla raba viimasesse kontrollpunkti minema. Meie vaatluste järgi pidi olema viimane punkt Nõmmel ühe haiglakompleksi juures ja valisime sinna minekuks ka tee välja. Jõudsime soovitud teeni, hakkasime edasi liikuma kui järsku nägime kahte tumedas meest rajal seismas. Pöörasime kärmelt otsa ringi ja panime ajama teisele poole. Teist teed pidi sai isegi kiiremini haiglakompleksini, kuid siis saime aru, et oleme enda punkti valesse kohta märkinud. Panime koordinaadid uuesti kaardile ja nägime, et see asus teel, mis kaudu me ennem soovisime minna. Ja siis jõudis ka meile kohale, et need kaks tumedas meest olid hoopis laigus punktikohtunikud. Jooksime tagasi ja jõudsime viimasesse kontrollpunkti. Meie ülesandeks oli läbida takistusrada ehk pidime ületama Pääsküla jõe. Punktis olev instruktor selgitas meile, et tuleb minna läbi jõe, jõuda teisele poole ja seejärel õhupüssist märki lasta. Meile öeldi, et jões on põlveni vesi. Selge, teeb ära. Esimene samm vette oli tõesti põlvini, kuid järgmised sammud olid juba kindlalt puusani. Aga läbi me saime ja oligi viimane ülesanne märki lasta. See tehtud võtsime eesmärgiks jõuda Planku ja nii me kohale jõudsime.

Minu jaoks oli see esimene patrullvõistlus ja see oli imeliselt tore. Kuigi jalad villis ja õlad valusad, oli meel siiski rõõmus ja olin nõus veel minema täiskasvanutele vastutegevust tegema. 18. hommikul 4:45 võeti mind auto peale ning sõidutati tagasi Planku, kus me pidime natuke ootama, et välja patrullima minna. Sellel hommikul oli isegi kivipõrand magamiseks ideaalne koht. Lõpuks saime ka meie välja ja meie töö võis alata. Saimegi mõnelt lahingpaarilt elutalonge. Me olime hommikul vastutegevuses umbes 2h, pärast seda viidi kõik Planku tagasi ja muidugi meel muutus kohe palju rõõmsamaks kui kuulsime, et söök ootab.


Kokkuvõttes läks meil Sandraga päris hästi. Me ei sihtinud mingit kohta, vaid meie jaoks oli põhiline, et meil endil oleks tore ja lõbus. Võistluse korraldus oli väga hea, minule vähemalt meeldis. Sain nüüd natuke kogemust ja teadmisi ning järgmine patrullvõistlus ootab juba 23-25 septembril Läänemaal, mille nimeks “Kotkaretk”. 




Kommentaarid