RMK töö- ja puhkelaager 19.07-22.07.2016 Naissaarel
Selle postituse kirjutasin tegelikult Tallinna Kodutütarde blogi jaoks, aga
jagan seda ka siin, päris enda blogis. Sealset postitust saab näha siin: ://kttallinn.wordpress.com/2016/08/02/rmk-too-ja-puhkelaager-19-07-22-07-2016-naissaarel/
Laagri hommik algas umbes kella üheksast kalasadama juures, kuhu olid kogunenud kohale jõudnud noored. Ootasime ülejäänud seltskonna ja oma laagrijuhid ära ning hakkasime laeva poole sammuma. Kõigepealt vedasime ühiskasutuses oleva varustuse laevale ja seejärel enda kotid ning rattad. Sõit kestis umbes 1h 10min.
Saaarele jõudes võttis meid vastu soe päike ja hakkasime enda varustust maha tassima. Valisime välja laagriplatsi ning vedasime kõik koos asjad laagripaika. Kui kõigi telgid olid üles pandud, viskasime ujukad selga ja läksime merd kaema. Tagasi tulles anti kõigile tiimidele juba tööülesanded kätte. Kahe tiimi ülesandeks oli saare kahe RMK matkaraja märgistused üle värvida. Mõlemad rajad olid väga huvitavad. Ühel rajal oli rohkem maastikku ja teisel rajal mindi rohkem mööda erinevatest ehitistest. Kolmas ja neljas tiim värvisid hoopis rannaäärset RMK katusealust ja mindi nii hoogu, et varsti olid töötegijad ka ise värvikihi all peidus. Kui matkarajale minejad tagasi tulid tegime õhtusöögi ja
võisime ennast puhkama lasta.
Järgmisel päeval anti meile vaba päev. Päeval tehti meile ekskursioon saarel. Sõitsime kastiaautoga mööda saart ringi ja külastasime vaatamisväärsuseid. Käisime sees ka patarei 10B-s. Vaatasime erinevatesse ruumidesse ja kuulasime hoolikalt, mis giidil rääkida oli. Külastasime ka katakombe. Saime näha palju nõuka- ja tsaariaegseid ehitisi: nii rööpaid kui ka miini platvorme ja miine. Pani mõtlema mida üks inimene teha suudab. Meile räägiti kuidas miine aktiivseks tehti ja kuidas hiljem mitte õhitud miine kahjutuks tehti. Õhtul saime veel saunas käia ja võib öelda, et päev oli väga tore.
Kolmandal päeval läks tüdrukute tiim veel ühte RMK rada märgistama. Nende rada läbis enamused militaarehitised saarel. Ülejäänud värvisid rannaääres jälle majakesi. Ja ega meiegi värvimise käigus puhtaks ei jäänud. Õhtupoole käisid mõned veel ujumas ning meile teatati, et homme saab kauem magada ja öörahu ei ole. Viimasel ööl magasid enamus noored õues, kus meid külastasid ka paar siilipoissi, kes meie toiduvarude juures nuuskisid. Viimasel päeval lõpetasime veel oma katusealuseid, sest eelmisel päeval jäi meil värvi väheseks ja hommikul toodi meile uus värv ja veel vahendeid, et oma töö lõpule viia.
Tüdrukud jäid samal ajal laagriplatsi puhastama. Töö tehtud panime oma asjad kokku ja viisime kõik laeva peale. Mandrile jõudes tegime grupipildi lehvitasime sõpradele ja sõitsime kodu poole. Järgmisel päeval läksid juba osad meie tublidest Nooretest Kotkastest ja Kodutütardest Leetu.
Kokkuvõtteks saime me eemal olla linnakärast koos imelise seltskonnaga. Meie töö sai tehtud ja naer ei puudunud kohe kindlasti mitte. Ja isegi kui tuli väsimus peale aitasid sõbrad imekiirelt tuju tõsta. Keegi polnud karm, kuid kord oli olemas ja kindel. Hetkeksi meil igav ei hakanud, sest koguaeg oli tegemist. Kas jutustasid sõpradega, tegelesid hoopis sadamast vee toomisega või tegid midagi muud.
Juhendajad said kogemuse, et kõike ei tohi eeldada, vaid mõni asi tuleb üle rääkida. Paljud asjad mis neile on tavalised ja iseenesest mõistetavad, ei pruugi seda olla noorte jaoks. Me kõik saime imelised kogemused, suurepärased sõbrad ja ühise koostöö tulemusel saadud usalduse. Kokku oli meid 9 noort ja 2 juhendajat.
Lisan siia ka paar pilti meie toredast laagrist.
Laagri hommik algas umbes kella üheksast kalasadama juures, kuhu olid kogunenud kohale jõudnud noored. Ootasime ülejäänud seltskonna ja oma laagrijuhid ära ning hakkasime laeva poole sammuma. Kõigepealt vedasime ühiskasutuses oleva varustuse laevale ja seejärel enda kotid ning rattad. Sõit kestis umbes 1h 10min.
Saaarele jõudes võttis meid vastu soe päike ja hakkasime enda varustust maha tassima. Valisime välja laagriplatsi ning vedasime kõik koos asjad laagripaika. Kui kõigi telgid olid üles pandud, viskasime ujukad selga ja läksime merd kaema. Tagasi tulles anti kõigile tiimidele juba tööülesanded kätte. Kahe tiimi ülesandeks oli saare kahe RMK matkaraja märgistused üle värvida. Mõlemad rajad olid väga huvitavad. Ühel rajal oli rohkem maastikku ja teisel rajal mindi rohkem mööda erinevatest ehitistest. Kolmas ja neljas tiim värvisid hoopis rannaäärset RMK katusealust ja mindi nii hoogu, et varsti olid töötegijad ka ise värvikihi all peidus. Kui matkarajale minejad tagasi tulid tegime õhtusöögi ja
võisime ennast puhkama lasta.
Järgmisel päeval anti meile vaba päev. Päeval tehti meile ekskursioon saarel. Sõitsime kastiaautoga mööda saart ringi ja külastasime vaatamisväärsuseid. Käisime sees ka patarei 10B-s. Vaatasime erinevatesse ruumidesse ja kuulasime hoolikalt, mis giidil rääkida oli. Külastasime ka katakombe. Saime näha palju nõuka- ja tsaariaegseid ehitisi: nii rööpaid kui ka miini platvorme ja miine. Pani mõtlema mida üks inimene teha suudab. Meile räägiti kuidas miine aktiivseks tehti ja kuidas hiljem mitte õhitud miine kahjutuks tehti. Õhtul saime veel saunas käia ja võib öelda, et päev oli väga tore.
Kolmandal päeval läks tüdrukute tiim veel ühte RMK rada märgistama. Nende rada läbis enamused militaarehitised saarel. Ülejäänud värvisid rannaääres jälle majakesi. Ja ega meiegi värvimise käigus puhtaks ei jäänud. Õhtupoole käisid mõned veel ujumas ning meile teatati, et homme saab kauem magada ja öörahu ei ole. Viimasel ööl magasid enamus noored õues, kus meid külastasid ka paar siilipoissi, kes meie toiduvarude juures nuuskisid. Viimasel päeval lõpetasime veel oma katusealuseid, sest eelmisel päeval jäi meil värvi väheseks ja hommikul toodi meile uus värv ja veel vahendeid, et oma töö lõpule viia.
Tüdrukud jäid samal ajal laagriplatsi puhastama. Töö tehtud panime oma asjad kokku ja viisime kõik laeva peale. Mandrile jõudes tegime grupipildi lehvitasime sõpradele ja sõitsime kodu poole. Järgmisel päeval läksid juba osad meie tublidest Nooretest Kotkastest ja Kodutütardest Leetu.
Kokkuvõtteks saime me eemal olla linnakärast koos imelise seltskonnaga. Meie töö sai tehtud ja naer ei puudunud kohe kindlasti mitte. Ja isegi kui tuli väsimus peale aitasid sõbrad imekiirelt tuju tõsta. Keegi polnud karm, kuid kord oli olemas ja kindel. Hetkeksi meil igav ei hakanud, sest koguaeg oli tegemist. Kas jutustasid sõpradega, tegelesid hoopis sadamast vee toomisega või tegid midagi muud.
Juhendajad said kogemuse, et kõike ei tohi eeldada, vaid mõni asi tuleb üle rääkida. Paljud asjad mis neile on tavalised ja iseenesest mõistetavad, ei pruugi seda olla noorte jaoks. Me kõik saime imelised kogemused, suurepärased sõbrad ja ühise koostöö tulemusel saadud usalduse. Kokku oli meid 9 noort ja 2 juhendajat.
Lisan siia ka paar pilti meie toredast laagrist.
Kommentaarid
Postita kommentaar