That's my thing...

Mida teha, kui õues on pime, õppimisest on juba veidi kopp ees ja tahaks midagi eriti toredat teha? Squad rühma kodutütardel Ly-l ja Sandral oli selle probleemi lahendamiseks hullult äge idee: kutsuks kokku võimalikult palju inimesi ning peaks maha ühe vägeva pidžaamapeo, vaataks filmi, sööks head ja paremat ning veedaks nädalavahetuse heade sõprade seltsis. Kohal pidime olema laupäeva õhtul 20.30 ning enne seda tuli võimalikult palju magada (vähemalt minul, kui suurel unekotil oli seda hädasti vaja), sest oli ju ilmselge, et sellel ööl seda teha ei saa. Kõik vajalik tuli kotti pakkida, magamiskoti asemel paluti kaasa võtta kas pleed või tekk, põhjenduseks see, et nii on armsam ja tegelikult ju ongi! Kohapeal moodustus meist tõeline loomaaed, kellel tiigri, kellel leopardi või hoopis rebaste ja liblikatega pleed kaasas. Kõigepealt oli vaja õppeklass puhtaks teha ning kõik lauad ja toolid kokku panna. Tuli teha filmi ajaks popcorni, lõigata melonit ja valada mahla. Kui kõik see tehtu...

10-11 detsember toimus Squad rühma Kodutütarde ja Nõmme Noorte Kotkaste side teemaline laager, kus lisaks osalesid veel Nõmme Kodutütred ja mõned noored Raplast. Laupäeva hommik algas tegelikult jõulupeoga. Tantsiti seltskonnatantse, kohtuti sõpradega, nähti vanu tuttavaid ja veedeti koos mõnusalt aega. Kohal käis tõeline metsajõuluvana ja toreda etteaste eest kingiti ka kommi.   Lõpuks sai pidu läbi ja ettevalmistused laagriks võisid alata. Välivormid selga, kodinad kokku ja välja rivvi. Toimus laagri avamine. Osalejatele räägiti üldiselt laagri tegevusest ja kuidas käituda teatud olukordades. Laagri peamine põhimõte oli see, et kõik mängiksid kaasa. Nii on sinul kui ka teistel lõbusam ja saab ennast täiega ära unustada ning nautida mõnusat nädalalõppu lahedate noorte seltsis. Laagris oli ka üks väga kindel ja tähtis reegel: kõik osalejad pidid ära andma oma telefoni, et ei oleks mingit ninapidi telefonis istumist. Iseenesest mõistetav, sest sellises laagris on väga oluli...

04.11-06.11 toimus Jõgevamaal, Kirna väljaõppekeskuses laskevõistlus, mis oli mõeldud Noortele Kotkastele. Noored pidid oskama erinevaid ülesandeid täita nii hästi kui võimalik. Kõik ülesanded olid väga huvitavad. Kõigepealt küsisin poistelt, et kuidas nad üldse laskespordini jõudsid. Miks just laskesport ja kuidas sa selleni jõudsid? Georg-Henry - Laskmise ma valisin, sest minu isa on käinud laskmas ja see tundus väga lahe olevat. Mõtlesin, et lasen igasuguseid suuremaid relvi, mida kasutatakse kuskil lahingutes ja mitte sportrelvi või õhupüsse. Aga kui ma jõudsin laskma siis leidsin, et mulle meeldib see vägagi. Seal on ka väga vahvaid ja toredaid inimesi. Mihkel - Ühel hetkel tekkis huvi laskmise vastu. Ema tuttav oli tiiru hea laskur ja temaga läksin esimest korda tiiru. Sellest ajast saadik olengi laskmas käinud. Siim - Ütleme nii, et ma olen kergelt selline militarist. See kuidas minust sai laskesportlane on oma olemuselt väga lihtne. Teatati, et neljapäeviti ...

Patrullvõistlus „Kotkaretk“ toimus septembrikuu viimasel nädalavahetusel 23-25.09 Läänemaal, Haapsalu lähistel. Võistluse avamine ja lõpetamine toimus Haapsalu spordikeskuse lasketiirus. Meie sõit Haapsallu läks lahti reede õhtul kuskil poole seitsme ajal, vastutajaks meil kaasas Joonas Eero. Tiimiliikmed olid Gerli, Kaisa, Grete-Kai ja mina. Autos kordasime üle sidet ja sõlmi, et võistlusel raskesse olukorda ei satuks. Kohale jõudsime üpris vara ja läksime aega parajaks tegema linna peale. Jalutasime veidi, siis leidsime mänguväljaku, kus tegime paar väga toredat pilti ja hakkasime tagasi liikuma.  Lasketiiru sisse astudes oli see päris paksult inimesi täis. Seejärel võtsime oma tiimi kolonni, toimus avamine, stardiaegade loosimine ja räägiti mõnest olulisemast asjast, millest peaksime teadlikud olema enne, kui rajale lähme. Toimus ka laskmine, osadel hommikul, osadel õhtul. Meie ajaks oli pandud 23:45. Selle aja jooksul jõudsime süüa, teha endale igaksjuhuks varustuse kont...